Mis on söömishäired?
Söömishäired on haigused, mis mõjutavad inimese füüsilist ja vaimset tervist. Peamised söömishäired on anoreksia, buliimia ja liigsöömine.
Anoreksia puhul inimene ei söö piisavalt ning kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik.
Buliimia puhul on inimesel korduvad liigsöömishood, mille jooksul ta sööb vähese aja jooksul väga palju toitu. Sellele järgneb häbitunne ja hirm kaalus juurde võtta ning seetõttu proovib inimene toidust lahti saada, kas oksendamise, liigse treenimise, lahtistite kasutamise või nälgimise abil.
Liigsöömise puhul sööb inimene vähese aja jooksul väga palju toitu kuni kõht on ebamugavalt täis.
Miks söömishäired tekivad?
Enamasti on söömishäirete põhjuseks kehakaalu ja -kuju tähtsus. Tänapäeval peetakse saledust tähtsaks ja ilusaks, kuid see ei ole paljude inimeste, tihtipeale naiste jaoks võimalik. See võib põhjustada madalat enesehinnangut ja rahulolematust oma kehaga, mis võib omakorda põhjustada söömishäireid, näiteks anoreksia.
Aga anoreksia ei ole ainukene söömishäire. On olemas ka teisi söömishäireid, näiteks liigsöömine, mille puhul inimene ei söö mitte liiga vähe, vaid liiga palju. Sellisel söömishäirel on mitmeid põhjuseid. Esiteks võib haigus olla seotud inimese isude reguleerimisorgani (hüpotalamuse) funktsiooniga. Selle korral on inimese nälja ja küllastuse tundmine häirunud ehk inimene tunneb ennast pidevalt näljasena. Samuti võib üheks põhjuseks olla harjumus süüa tähistamiseks või muredest vabanemiseks isegi, kui seda tegelikult ei ole vaja.
Lisaks nendele põhjustele on leitud ka seos söömishäirete ja väärkohtlemise vahel.
Kuidas ma tean, kas mul või lähedasel inimesel on söömishäired?
Siin on mõned levinumad anoreksia, buliimia ja liigsöömise sümptomid, mille järgi saad parema arusaama, kas sul või lähedasel inimesel on söömishäired:
Anoreksia
Hirm kaalus juurde võtta
Oluline alakaalulisus, kaalu alanemine
Pidev kalorite lugemine
Keeldumine söögist
Näljatunde eiramine
Liigne füüsiline treening
Enda liiga sage kaalumine
Kergesti tekkiv külmatunne
Menstruatsioonitsükli häired
Tunne, et oled liiga paks, isegi kui oled väga kõhn
Küüned ja juuksed muutuvad hapraks
Kuiv ja kollakas nahk
Eelistatakse süüa üksinda
Või vastupidi, süüakse vaid siis, kui ollakse koos teistega
Meeleolu alanemine ja liigne ärritumine
Peen karvakasv kätel, jalgadel ja seljal
Buliimia
Hirm kaalus juurde võtta
Oluline alakaalulisus, kaalu alanemine
Energiarikaste, kergesti seeditavate ja suurte toidukoguste kiire söömine teiste eest varjatult
Söömishoo lõppedes mao tühjendamine oksendamise või ravimite abil. (Mõnedel juhtudel oksendamine ka minimaalsete toidukoguste järel, pidades neid koguseid tegelikkusest suuremaks)
Tunne, et söömise üle on kaotatud kontroll, kuigi suudetakse lõpetada, kui ootamatult tabatakse
Liigsöömise järgne masendus ja enesehalvustamine
Varasem anoreksia (buliimia ja anoreksia vaheline ajaline intervall võib ulatuda mõnest kuust mitme aastani)
Normaalkaalulisus
Ajutised tugevad kehakaalu kõikumised
Süljenäärmete suurenemine
Hambaemaili kahjustused (oksendamisest)
Lihasnõrkus, krambid ning südame rütmihäired
Söögitoru kahjustused
Naha sarvkihi paksenemine sõrmenukkidel
Suunurkade lõhenemine
Sõrmede vereringehäire
Liigsöömine
●Võimetus lõpetada söömine isegi siis, kui tuntakse end füüsiliselt halvasti
● Suure koguse söögi söömine lühikese aja jooksul
● Söögi peitmine, et seda hiljem salaja süüa
● Normaalne söömiskäitumine seltskonnas, õgimine üksi olles
● Pidevalt terve päeva vältel söömine, kuhu pole planeeritud konkreetseid regulaarseid toidukord.
● Häbi tundmine suure toidukoguse söömise pärast
● Söömine on ainus viis enese rahustamiseks
● Küllustunde puudumine, hoolimata toidukogusest
● Süütunne ning enesetunde langus pärast söömishoogu
● Meeleheitlik kehakaalu ja toitumisharjumuste kontrollimine
● Kaalutõus
● Madal enesehinnang
● Kaalukõikumised
● Kõrvaltvaataja silmis dieedi pidamine
● Uskumus, et elu oleks kaalu kaotades parem
● Ebakorrapärane menstruatsioon
● Diabeet
● Kõrge vererõhk
● Kõrge kolesteroolitase
● Hingamisraskused
● Maksa ja neeru probleemid
Mida teha, et söömishäiretega toime tulla?
Söömishäired võivad olla eluohtlikud, seega on tähtis neid ravida. Söömishäired on erinevad ehk nende jaoks on erinevad ravivõimalused.
Anoreksia
Kõigepealt peaks tervisliku kehakaalu taastama. Seda võib teha iseseisvalt, kuid parem oleks seda teha haiglas.
Samuti peaks seda põhjustavad psühholoogilised probleemid välja selgitama ja võimalusel lahendama. Selleks peaks söömishäire all kannataja ja tema lähedased vestlema arstiga ning seejärel leidma parima tegevusplaani.
Viimaseks peaks kahjulikke söömisharjumusi leevendama ning võimalusel täiesti ära jätma. Seda võib teha, kas psühhoterapeutiliste ehk teraapias käimise või medikamentoosse ravi ehk ravimite võtmise ( antidepressantide ja antipsühhootikumide) abil.
Buliimia
Buliimiat ravitakse väga sarnaselt anoreksiale. Peamine erinevus on see, et enamasti on buliimia korral normaalne kehakaal. Kui see aga nii ei ole, siis peaks loomulikult kõigepealt tervisliku kehakaalu taastama.
Samuti peaks buliimiat põhjustavad psühholoogilised probleemid välja selgitama ja võimalusel lahendama. Selleks peaks söömishäire all kannataja ja tema lähedased vestlema arstiga ning seejärel leidma parima tegevusplaani.
Viimaseks peaks kahjulikke söömisharjumusi leevendama ning võimalusel täiesti ära jätma. Seda võib teha, kas psühhoterapeutiliste ehk teraapias käimise või medikamentoosse ravi ehk ravimite võtmise abil.
Liigsöömine
Liigsöömine on anoreksiast ja buliimiast erinev. Seetõttu on ka erinev tegevusplaan selle ravimiseks.
Kõigepealt peaks proovima saada tervislikud toitumisharjumused kuna liigsöömine on tihti seotud negatiivsete emotsioonidega.
Ära proovi erinevaid dieete, sest need võivad küll alguses töötada, kuid nende juurde on raske jääda. See võib hiljem tekitada rohkem söömishoove.
Söö normaalselt, näiteks iga 2-3h tagant, et lahti saada ebatervislikest söömisharjumustest.
Joo palju vett. Mõnikord võid tunda, et tahaksid jälle süüa kuigi olid just lõpetanud selle tegemise. Söömise asemel proovi hoopis juua vett.
Samuti võiksid proovida pöörduda arsti juurde, kui tunned, et ei saa ise hakkama. Arstiga võite luua efektiivse tegevusplaani ebatervislike söömisharjumuste lahti saamiseks.
Söö toite, milles on kasulikke toitaineid. Sellised toidud hoiavad su kõhtu kauem täis ja annavad palju vitamiine. Kui sa ei ole kindel, millised need toidud oleksid, siis pöördu arsti juurde ja küsi temalt nõu.
Ole füüsiliselt aktiivne. Küsi arstilt, milline füüsiline tegevus oleks sinu jaoks parim.
Kuulsused, kellel on söömishäired:
Mõnikord võid tunda, et oled ainukene inimene, kellel on sellised probleemid ja seetõttu võid tunda ennast üksinda. Tegelikult see ei ole tõsi ja isegi paljudel sinu lemmik kuulsustel võib selline vaimse tervise probleem olla.
Аnoreksia
Lily Collins on Inglise-Ameerika näitleja. Võib-olla tunned teda Netflixi sarjast “Emily in Paris,” kus ta mängis peategelast Emily Cooper’it. Lily anoreksia algas juba teismelise eas. Ta tundis, et kuna ta ei saa oma suhteid ja koolielu kontrollida, siis ta kontrollib oma söömist. Samuti oli Lilyl tunne nagu ta peaks olema täiuslik, seega ta hakkas järjest vähem sööma. Kui Lily vanemaks sai, sai ta aru, et keegi ei ole tegelikult täiuslik ning kuna ta tahaks üks päev endale pere, siis ta peab proovima oma anorkesiat ravima. Tema lähedased inimesed, kes ei kartnud temaga sellest probleemist rääkida ja kes toetasid teda, olid kõige tähtsam osa tema taastumises. Loe veel
“Abi küsimine ei ole nõrkus; see on tugevus. Mida rohkem me väljendame, kuidas me end tunneme, seda rohkem oleme seotud teistega ja seda rohkem tagasisidet saame, mis aitab meil end vähem üksi tunda.”
Diana oli Walesi Printsess ja Briti kuningliku perekonna liige. Printsess Diana suri küll aastal 1997, kuid teda mäletatakse siiani kui “rahva printsess”. Diana elu kuninglikus perekonnas ei olnud lihtne. Ta tundis pidevalt stressi, ennast üksinda ning lisaks sellele oli kuninglikus perekonnas ka isikuid, kes kritiseerisid tema kehakaalu. Enda lohutamiseks ta sõi ja kui söögist saadud heaolu kadus, tahtis ta söödud toidust lahti saadas. Ta tegi seda oksendamise abil. Hiljem sai Diana aru, et see ei ole tervislik ning tänu sellele läks ka teraapiasse. Pärast paranemist oli Diana üks ainukesi kuulsuseid sellel ajal, kes rääkis avalikult oma võitlusest buliimiaga. Loe veel
"Mul oli buliimia mitu aastat. Ja see on nagu salajane haigus. Sa tekitad seda endale, sest su enesehinnang on madal ja sa ei arva, et oled väärtuslik või oluline."
Kui tunned, et tahad rohkem söömishäiretest teada saada, siis siin on lisa allikaid.
1. https://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired
2. https://peaasi.ee/soomishaired/