Mis on depressioon?
Depressioon on seisund, kus inimene on enamuse ajast õnnetu ja masendunud. See mõjutab inimese igapäevast elu, tema mõtteid, tundeid ja käitumist. Depressioon mõjutab mõlemat, füüsilist ja vaimset heaolu.
Miks depressioon tekib?
Depressiooni tekkimise põhjuseid on väga palju. Siin on nimekiri erinevatest võimalikest põhjustest:
- Negatiivsed elumuutused - lähedase surm, abielulahutus, suhte lagumine, probleemid pereliikmetega, töötuks jäämine, enda või lähedase raske haigus, jne
- Pärilikkus
- Madal enesehinnang
- Lapsepõlvetrauma - lapsevanema kaotus, halb kodune atmosfäär, hoolimatud vanemad, vägivald
- Hormonaalsed muutused – sünnitusjärgsed meeleolumuutused, premenstruaalne sündroom, menopaus
- Pikaajaline stress
- Muutused aju keemilises tasakaalus – vähenenud serotoniini, noradrenaliini ja dopamiini hulk
- Ravimite kõrvaltoimed
- Päevavalguse vähenemine (põhjustab hooajalist depressiooni)
- Pidev alkoholi ja/või uimastite tarvitamine
Kuidas ma tean, kas mul või lähedasel inimesel on depressioon?
Siin on mõned levinumad depressiooni sümptomid, mille järgi saad parema arusaama, kas sul või lähedasel inimesel on see:
Peamised kolm sümptomit:
- Püsivalt halb tuju - tugevam ja kestvam kui tavaline pettumus või tüdimus
- Huvi ja rahuldustunde kaotus igapäevategevustes
- Väsimus ja energia puudus
Lisaks võivad olla ka järgmised sümptomid: - Emotsionaalne tuimus.
- Keskendumis- ja mäluprobleemid.
- Unehäired – raskused uinumisel, varajane ärkamine, katkendlik uni või päevane väsimus hoolimata pikast unest.
- Söögiisu ja kehakaalu muutused (vähenemine või tõus).
- Madal enesehinnang ja eneseusaldus.
- Valud, nagu pea-, selja- või kõhuvalud.
- Suhteprobleemid – vältimine, ebamugavustunne teistega koos olles, ülitundlikkus kriitika suhtes.
- Enesekahjustuse ja/või suitsiidimõtted või -teod.
- Kergesti ärritumine.
- Lootusetuse ja abituse tunne.
- Luulumõtted – väga raske depressiooni korral võib kaotada reaalsustaju.
- Süü- ja väärtusetuse tunne – tunne, et ollakse halb inimene.
Mida teha, et depressiooniga toime tulla?
Depressioon võib elu küll raskemaks teha, kuid õnneks see on ravitav. Kõigepealt on tähtis rääkida oma muredest mõne lähedase inimesega. See võib olla, kas isa või ema, mingi teine pereliige või isegi mõni lähedane sõber. Kui depressioon muutub väga häirivaks, siis on tähtis pöörduda, kas perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole. Koos saate leida parima tegevusplaani depressiooni ravimiseks. See võib olla, kas perega koos teraapias käimine, üksinda teraapias käimine või depressiooni ravimite võtmine. Samuti peaksid ise proovida oma enesetunnet parandada.
Selleks on tähtis järgida vaimset tervist hoidvat elustiili:
Ole aktiivne ja tee sporti. Leia endale huvitav ja meeldiv liikumisviis, olgu see jõusaalis käimine, mingisuguse spordialaga tegelemine või lihtsalt jalutamine. Kõik on hea ja kasulik.
Tegele asjadega, mis pakuvad sulle huvi ja rõõmu, näiteks mõne hobiga.
Leia aega puhkamiseks ning ära mõtle oma kohustuste peale. Vaata mõnda filmi, loe raamatut või ära tee mitte midagi ja lihtsalt puhka. Selle alla käib ka piisavalt magamine. Proovi võimalikult tihti magada 8-9h.
Söö tervislikult ja joo palju vett, kuid ära pane liigseid piiranguid söömisele. Natukene magusat või rämpstoitu on täiesti normaalne. Lisaks võid proovida süüa võimalikult palju serotoniini taset tõstvaid toite. Need on kalkuniliha, kodujuust, päevalilleseemned, ananass, tofu, spinat, banaan.
Leia aega õue minemiseks ja värske õhu hingamiseks.
Hoia häid suhteid lähedaste inimestega ja ära karda neile oma muredest rääkida.
Väldi alkoholi, kofeiini ja uimastite tarbimist. Need võivad tugevdada ärevushäire tunnuseid.
Kuulsused, kellel on depressioon:
Mõnikord võid tunda, et oled ainukene inimene, kellel on sellised probleemid ja seetõttu võid tunda ennast üksinda. Tegelikult see ei ole tõsi ja isegi paljudel sinu lemmik kuulsustel võib selline vaimse tervise probleem olla.
Justin Bieber
Justin Drew Bieber on Kanadast pärit laulja. Võib-olla tunned tema laule “Baby”, “Sorry” või “STAY”. Justin Bieber’i vaimse tervise probleemid algasid peale kuulsaks saamisele, kui ta oli alles 16 aastane. Kuigi teda armastasid paljud, sai ta ka palju kriitikat ja solvavaid kommentaare, milleks ta ei olnud sellel ajal valmis. Justin proovis teeselda, et need kommentaarid ei häirinud teda, kuigi tegelikkuses häirisid ikka. Negatiivsuse tõttu hakkas ta ka ise oma lähedasi nii kohtlema ning tal tulid ka enesetapu mõtted. Nüüdseks on Justin Bieber oma probleemidega tegelenud. Tema pere ja elukaaslase toetus ning usk aitasid tal pöörata oma elu ümber paremuse poole. loe veel
„Ma julgustaksin inimesi: „Hei, kui tunned end üksildasena, räägi sellest. Ütle see välja. Selles on vabadus."
Kui tunned, et tahad rohkem depressioonist teada saada, siis siin on lisa allikaid.
1. https://peaasi.ee/depressioon/
2. https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/depressioon/